Kohalik turvalisus on kohalik ainult tunnetuslikul tasandil, sest globaalsed protsessid ei ole ilmselt kunagi kohaliku olustikuga rohkem seotud olnud kui praegu, kirjutab Priit Suve. Lugu on jätk kommentaarile "Üleilmastumisest lähtuvate turvalisusprobleemidega tegelemine".

Taasiseseisvumispäeva puhul võib nentida, et Eesti elus pole head halvata ja vastupidi. Kui on seeni, siis pole poes võid, kui on võid, siis pole raha selle ostmiseks. Ehk peaks peaminister 20. augustil telekaamerate ees mõnda võilattu sisse murdma, nagu tegi kunagi Edgar Savisaar, mõtiskleb Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.

Kliimakindla majanduse seaduses on määratud konkreetne plaan kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektori kaupa. Praktikas ei ole õiguslikult mingit garantiid, et need eesmärgid saavad ka tegelikult teoks, kirjutab Vitali Šipilov.

Kuigi maailma keskmine õhutemperatuur oli kahel juulikuu päeval kõrgem, kui kunagi varem mõõdetud, jäi kuu keskmine temperatuur siiski möödunud juulile 0,04 °C võrra alla, näitab Euroopa kkliimamuutuse teenistuse analüüs.

Metsa- ja puidutööstuse hinnangul ei ole kliimaseaduse eelnõus saanud piisavalt tähelepanu küsimus, kas ja kui palju seadus Eesti majandust edasi viib. Keskkonnaühendused kritiseerivad aga eelnõu vähest ambitsioonikust ja leiavad, et heitmete vähendamise üldeesmärk on liiga tagasihoidlik.

Sarnaselt teistele tööstustele on ka turbasektoril oma mõju keskkonnale, kuid seda lõpuni välja selgitamata otsustas valitsus piirata majandusharu, mis arenes ka languse ajal ja avas uusi töökohti, kirjutab Jüri Tiidermann.

Praeguseks on üle tuhande organisatsiooni ühinenud pöördumisega Euroopa Liidu liidrite poole toetada Euroopa tööstuskokkulepet. Belgia peaminister Alexander De Croole, kes suuresti seda initsiatiivi on vedanud, on öelnud, et Euroopa tööstuskokkuleppe ambitsioon peaks olema samal tasemel Euroopa rohelepinguga. Kõlab üsna julgelt, kirjutab Ahti Asmann algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.

Uue koalitsioonileppe suur tähelepanu tööstusele on õige, aga välisfirmade meelitamise kõrval on tähtsamgi Eestis juba enam kui 100 000 inimesele tööd andvatele ettevõtetele võimaluste loomine, kus võtmeks on haridus, riigikaitse ja väiksem bürokraatia, kirjutab Andri Haran.