Häirib Jürgen Ligi ja teiste reformierakondlaste pidev madalapalgaliste alavääristamine, suhtumine, nagu elaksid nad ülalpeetavana teiste kulul, kirjutab Tanel Vallimäe algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
Kindlasti on Tallinnas vaja algatada aastakümnetega üles ehitatud linnajuhtimise masinavärgi väline, professionaalne ning neutraalne audit, kirjutab Mati Raidma.
Valitsuse planeeritav fiskaalpoliitika on majandust kokku tõmbav, kuid loob eeldused ka mitmete positiivsete protsesside käivitumiseks, kirjutab Indrek Saar.
Viimaste aastate multikriisis on meie nüüdseks juba Jeesuse ikka jõudnud taastatud riigil läinud küll veel suhteliselt hästi, kuid senise üle 30-aastase edulooga harjunud riik ja ühiskond pole siiski rahul. Kuigi ollakse teadlikud ja mäletatakse ka eelnevaid kriise, kuid mäletatakse ka seda, et nendest väljatulek on olnud palju kiirem ja tunnetuslikult positiivsem ja optimistlikum. Mis siis nüüd teisiti on, kirjutab Raivo Vare algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.
Majanduskomisjon arutas plaanitavat seadusemuudatust, mis kehtestaks sideettevõtetele nn regulaatortasu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) teenuste eest. Komisjoni esimees Jaak Aabi (SDE) hinnangul ei pruugi tasu tarbijani jõuda.
Valitsus ei saagi mõjutada nõudlust välisturgudel või Euroopa Keskpanga kehtestatavaid intresse, kuid valitsus saab õppida meie Euroopa partneritelt, keda on toodud aastakümneid Eestile ka eeskujuks ja lõpuks hakata kuulama nii ettevõtjaid kui ka neid esindavaid erialaliite, kirjutab Raul Parts.
Pikas perspektiivis hakkavad uue valitsuse maksumuudatused ettevõtluse arengut pidurdama. Peletavad välisinvestoreid, kahandavad siseturul tegutsevate ettevõtjate investeerimisvõimet ning alandavad eksportööride konkurentsivõimet, märgib Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.
Majanduslanguses ei saa me kunagi olla põhjendamatult optimistlikud. Väide, et konjunktuuriinstituudi direktori sõnavõtud mõjutavad olulisel määral meie majanduse käekäiku, ei ole tõsiseltvõetav, sest sellist võimekust meil ette näidata ei ole, kirjutab Peeter Raudsepp.
Demokraatias on murekohaks, et poliitika muutub üha meediakesksemaks ning et sisulist poliitilist debatti hakkab varjutama meediašõu. Nii kerkivad esile poliitikud, kes otsivad vastandumist, ütles politoloog Ott Lumi Vikerraadio "Reedeses intervjuus".
Opositsiooniliider ja Isamaa esimees Urmas Reinsalu võiks panna kokku varivalitsuse, mis saaks selgemalt ja süsteemsemalt näidata, kas võimuliidu praegusele poliitikale on võimalik pakkuda paremat alternatiivi ja milline see oleks, arutleb Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.
Kaua aega on räägitud bürokraatia ja riigiaparaadi paisumise vähendamise vajadusest, kuid sõnadest ja lubadustest pole kaugemale jõutud. Väitega, et kokkuhoiukohti ei ole, ei saa kuidagi nõustuda, eriti kui konkreetsetele arvudele otsa vaadata, kirjutab Raul Eamets.
Eesti majanduse seisukord on kehv, aga stabiliseerunud ja ka prognoos on halb, ent kerge suunaga paranemise poole, selgus Eesti konjunktuuriinstituudi värskest ülevaatest, mille kohaselt on Eesti teel Euroopa viie kõige kallima riigi sekka. Värske majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul viib ta valitsusse meetmete kava, mille abil Eestisse investeeringuid meelitada ja ettevõtjate elu lihtsustada.
Vaadates valitsuse tegevuskava, siis paistab, et ei ole enam asja, mida ei püütaks maha müüa rõhudes julgeolekule ja oma riigi püsimajäämisele. Meile esitatakse olukorda nii, nagu eelarveaugu lappimisel valikut polekski, kirjutab Manuela Pihlap.
Majandusekspertide hinnangul vähendavad uue koalitsiooni kokkulepitud maksutõusud Eesti majanduskasvu. Samas on ekspertide hinnangul mõistlik riigirahanduse tasakaalu poole viimine ja defitsiidist lahti saamine.
Keskerakondlane Betina Beškina tegi oma arvamusloos mitu etteheidet sotsiaaldemokraatidele. Tegelikkuses on SDE suutnud valitsuses täita paljud oma põhilised valimislubadused ning on tegudes, mitte sõnades seisnud madalapalgaliste ja vähekindlustatute toimetuleku eest. Sama ei saa öelda Keskerakonna kohta, kirjutab Jaak Juske.
Selleks, et ettevõtte või riigi majandus kasvaks, on vaja kõigepealt aru saada, mis täpselt kasvama peab ja millest kasv sõltub. Kui riigil puudub arusaam kulude tekke põhjustest, siis ei olegi võimalik riigi tegevust efektiivsemaks teha, kirjutab Indrek Saul.
Maksude tõstmisest rääkimine on väga ebapopulaarne, sest maksutõusud viivad meeleheitele vaeseid ja võlgnikke ning pankrotti ettevõtjaid. Seda, et makse saab korda teha ka nii, et selle tulemusel keegi nälga ei jää ja keegi pankrotti ei lähe, on raske ettegi kujutada, kirjutab Peet Kask.
Uue valitsuse loodav julgeolekumaks ei kata isegi kõiki vajalikke kaitsekulusid, sest rahandusolukord on nii palju keerulisem, ütles rahandusminister Jürgen Ligi (RE).
Peaminister Kristen Michal vastas ettevõtja Enn Veskimäe ideele tulumaksuvaba miinimumi langetamise kohta, et maksude tõstmine mõjub inimestele vähem valusamini. Ühtlasi avaldas Michal lootust, et julgeolekumaksu ei ole peale 2028. aastat enam tarvis.
Sotsid ei ole koalitsioonis olles teinud midagi, et kehtestada astmelist tulumaksu või pankade maksustamist, mis oleks tõeline vasaktsentristlik samm ja leevendaks vähekindlustatute koormust. Tundub, et hoopis sotside, mitte Keskerakonna, poliitiline ideoloogia on kreenis, kirjutab Betina Beškina.
Järjekordsete maksutõusude asemel tuleks tulumaksuvaba miinimum langetada 200 eurole ja külmutada aastaks ka indekseerimised, leiab ettevõtja Enn Veskimägi. Ettevõtja rääkis "Vikerhommikus", et majanduslanguses maksude tõstmine toob kaasa soovitule vastupidise efekti ja lükkab majanduse taastumist veelgi edasi.
Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsioon plaanib erakorralist kaheprotsendilist tulumaksu, millele ei rakenduks tulumaksuvaba miinimum. See tähendab, et kõik madala sissetulekuga inimesed, ka pensionärid, peaksid seda kaheprotsendilist tulumaksu maksma. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann usub, et maksutõusuga saavad suhteliselt lihtsalt hakkama ka kõige vaesemad.
Uus valitsus nõrgestab oma energeetikapoliitikaga meie majandust ka edaspidi. Samuti vähendab ta tulumaksu tõstmisega inimeste ostujõudu ja kõrgema käibemaksuga tõstab hindu. Millega omakorda väheneb ostujõud. Ostujõu langusega langeb ka majandus, kirjutab Indrek Neivelt.
Riigikogu andis Reformierakonna peaministrikandidaadile Kristen Michalile volitused uue valitsuse moodustamiseks. Rahandusministrikandidaat Jürgen Ligi (RE) ütles, et ei ole koalitsioonilepinguga lõpuni rahul ning opositsioon kritiseeris kavandatavaid maksutõuse.
Uus valitsus on võtnud eesmärgiks viia üheksa kvartalit langenud majandus taas kasvuteele. Ettevõtjate sõnul on veel vara öelda, kas koalitsioonilepe tõstab tööstuse konkurentsivõimet või mitte, kaitsetööstus näeb aga uusi võimalusi.
Uut valitsust moodustavad Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 said reedel valmis oma koalitsioonilepingu, mida saab täismahus lugeda ERR-i portaalis.
2025. aasta juulist tõuseb käibemaks kaks protsendipunkti ning 2026. aasta algusest füüsilise isiku tulumaks samuti kaks protsendipunkti, lisaks tõusevad täiendavalt alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiis, seisab Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 reedel avaldatud uues koalitsioonilepingus.