Läks aga Läände
2024-07-26 / Vikerraadio
Filmikriitik ja ajakirjanik Tiit Tuumalu nentis saates "Läks aga läände", et Eesti film käis suure rahapuuduse tõttu 1990. aastatel absoluutses põhjas ära.
Filmilevitaja Lauri Kaare meenutas 1990-ndatele pühendatud saates "Läks aga läände" lääne filmide Eestisse toomist ning märkis, et 1993. aastal, mil siia jõudis kaks aastat vana film "Ässad", polnud Eestis populaarsemat meest kui Charlie Sheen.
Filmitegija Artur Talvik rääkis 1990-ndatele pühendatud Vikerraadio saates "Läks aga läände" oma elukoolist filmi "Tallinn pimeduses" tegemise ajal. Tema sõnul laoti 1990. aastatel Eesti filmile vundament läbi selle, et Eesti film lasti täiesti põhja ja ta sai siis uuesti fööniksina tuhast tõusta.
Tippjuuksur ja 90-ndatel üht Tallinna prestiižikamat salongi pidanud Kairi Viik rääkis saates "Läks aga läände", kuidas tema ei ole kunagi lähtunud moetrendidest, vaid lähenenud igale inimesele isikupäraselt.
Moekunstnik Kai Saar meenutas 90-ndatele pühendatud Vikerraadio saates "Läks aga läände" üleminekuperioodi moemaailmas ning seda, kuidas esimestel presidendi vastuvõttudel ei julgenud inimesed veel säravaid ja tähelepanuväärseid lahendusi kanda.
1990. aastatel lõhna- ja veiniäriga alustanud Kalev Vapper meenutas saates "Läks aga Läände" lõhna- ja ilupilve plahvatust Eestis ning nentis, et siinsed naised olid valmis hoidma kokku ükskõik mille arvelt, et ilusad välja näha ja hästi lõhnata.
Leslie Laasner ütles saates "Läks aga läände", et tal on elu jooksul olnud umbes 15 Alfa Romeot ja ta ei usu, et ühegi teise margi juurde ka läheb.
1990. aastatel Kadaka autoturul müügiga tegelenud poliitik ja muusik Aivar Riisalu kirjeldas saates "Läks aga läände" kirevat elu autoturul, pettusevorme, klassikalisi ostusituatsioone ja tõi välja politsei tähtsuse turuelu ohjamisel.
1990. aastate ehituskunstist jutustava Vikerraadio suvesarja "Läks aga Läände" teises osas iseloomustas arhitektuuriajaloolane Ingrid Ruudi ajastut kui tohutu lennukat, mil ihasid ja soove, ka ääretult utoopilisi, oli palju ning arhitektid pidid kohanema järskude muudatustega mitmel tasandil.
Vikerraadio suvesarjas "Läks aga Läände" jutustas botaanik Jaan Mettik, milline mentaliteet valitses 1990. aastate avalikus haljastuses, kuidas armusid eestlased elupuuhekkidesse ning milliseid lilli kutsuti bolševikeks.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Esimeses "Läks aga läände" jaos oli fookus üleminekuaja toidul. Kokk ja restoranipidaja Imre Kose rääkis, kuidas tema jaoks oli suur üllatus, kui sai aru, et heast toorainest tehtud toitu ei pea üle küpsetama.
Nehatu burgeriketi omanik ja kohaliku burgeri väljamõtleja Jaan Luks meenutas Vikerraadio uues 1990ndatele pühendatud saates "Läks aga läände", millistes oludes suurt lääne maamärki, hamburgerit, Eesti turule toodi.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Esimeses "Läks aga läände" jaos oli fookus üleminekuaja toidul. Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Anu Kannike rääkis missugust kohanemist nõudsid eestlastelt tohutul hulgal läänest tulnud uued toidud ja maitsed.
Pärast jaanipäeva käivituv Vikerraadio suvekava toob koos uute saadetega ka uued eetrihääled. Nii pakuvad kuulajatele suvekuudel elamusi Mart Mardisalu, Vaiko Eplik, Kristjan Hirmo, Kaidor Kahar ja Martti Kalda.
Üheksakümnendatel oli Eesti film hukule määratud – polnud raha ei filmide tootmise ega kinopileti jaoks. Ometi sündis just siis Eesti esimene koostööfilm "Tallinn pimeduses", mida vaadati isegi Ameerikas.
Sel korral kogunevad "Võimlas" Juhan Kilumets, Ivar Lepik ja Johannes Vedru.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Aega, mil valitses segadus, ettearvamatus ja teadmatus, aga ka vabadus ja optimism. Ja kõigil oli kiire – riigi ehitamise, vaesusest välja rabelemise ja elujärje parandamisega, kiire läände jõudmisega.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Aega, mil valitses segadus, ettearvamatus ja teadmatus, aga ka vabadus ja optimism. Ja kõigil oli kiire – riigi ehitamise, vaesusest välja rabelemise ja elujärje parandamisega, kiire läände jõudmisega. Kolmas saade on pühendatud eestlaste autohullusele, mille juured võivad vabalt ulatuda just üheksakümnendatesse.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Aega, mil valitses segadus, ettearvamatus ja teadmatus, aga ka vabadus ja optimism. Ja kõigil oli kiire – riigi ehitamise, vaesusest välja rabelemise ja elujärje parandamisega, kiire Läände jõudmisega.
Suve neljapäevadel läheb Mart Mardisalu tagasi 1990. aastate Eestisse. Aega, mil valitses segadus, ettearvamatus ja teadmatus, aga ka vabadus ja optimism. Ja kõigil oli kiire – riigi ehitamise, vaesusest välja rabelemise ja elujärje parandamisega, kiire läände jõudmisega.
"Päevakaja" on vanim järjepidevalt eetris olnud raadiosaade, esimene saade läks eetrisse 6. oktoobril 1958. Olulisemate päevasündmuste kokkuvõte on raadiouudiste toimetuse poolt eetris Vikerraadios, Klassikaraadios ja Raadio Tallinnas.Eetris iga päev kell 18.00.
On tõenäoline, et Eesti saadab Pariisi olümpiale ajalooliselt väikese koondise. Mis on läinud valesti ja kui suureks võib Eesti koondis paisuda?
Ukraina on rünnanud edukalt Venemaa naftatöötlemistaristut, USA andis aga märku, et need rünnakud ei ole Ameerika Ühendriikidele meeltmööda.
Vallo Rauni (1935 - 2024) kuuldemäng. Isa ja poja kohtumistes läbi aja avaneb kummagi iseloom ja aina süvenev vastandlikkus.
Kaks kriminaalset lugu, mille lahendamisesse annab oma panuse tagasihoidlik, kuid tähelepanelik kirikuõpetaja isa Brown: "Roheline mees" ja "Lendavate kalade laul". Jutustusi loeb Raivo E. Tamm. Eesti keelde on need tõlkinud Kersti Unt. Raadioteater 2024.Järjejutud on Vikerraadio eetris E-R kell 11.30 ja 22.30.Raadioteatri koduleht asub nüüdsest Jupiteris.
Äkitselt alanud troopikavihma tõttu peavad laevareisi katkestama viis reisijat ja jääma peatuma ühe Lõunamere saare külakesse. Kõigil neil seisab ees ekstreemne katsumus... Novelli on tõlkinud Edith Roks, seda loeb Martin Veinmann. Raadioteater 2008. Järjejutud on Vikerraadio eetris E-R kell 11.30 ja 22.30.Raadioteatri koduleht asub nüüdsest Jupiteris.
Kuidas käituda, kui teie tee peaks ristuma näiteks pudelitont Kikiga või Ülejäänu ja ta puraskimooriga? Näpunäiteid selleks võib saada Juhan Jaigi "Tondijutte" kuulates. Valiku neist loeb Tõnu Aav. Helisalvestis on tehtud 2000. aastal. Järjejutud on Vikerraadio eetris E-R kell 11.30 ja 22.30.Raadioteatri koduleht asub nüüdsest Jupiteris.
Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 31 aastat.
Vigade tunnistamine koos selgituse ja vabandusega on osa heast lastetoast. Miks kipub poliitikute moraalne kompass neid väärtuseid eirama, arutame kell 7.35 Kaarel Tarandiga, kes on Sirbi peatoimetaja ja poliitikavaatleja. Kontroll meie kultuuritarbimise üle koondub järjest enam üksikute ettevõtjate kätte. Professor Indrek Ibrus Tallinna ülikoolist ütleb, et piletite ostmine eesti eludesse on riskantne trend. Miks, küsime Ibruselt kell 8.35. "Ema suhe lapsega on objektiivselt tugevam. Ta on maimukesega olnud üheksa kuud kauem kui sina," kirjeldab Mihkel Raud isa positsiooni oma uues raamatus. "Ema on kui toote looja ja arendaja, sina lihtlabane investor. Rahastajana on sul tootele teatud õigused, kuid autorlus kuulub siiski emale." Autor märgib, et see pole klassikaline lastekasvatamise raamat. Aga mis see siis on? Mihkel Raud räägib kell 9.20.Saatejuhid on Romi Hasa ja Sten Teppan. "Vikerhommiku" toimetaja on Anu Merila.ÕNNESOOVIDE kohta loe lähemalt siit.