Ajalehe mõttes on Jean-Michel Basquiat’st muidugi hea kirjutada, saaks palju kõlavaid pealkirju. Ka tema suri liiga noorelt! Ka tema suri 27-aastaselt! Heroiin viis noore mehe hauda! Heroiin viis Madonna endise peigmehe hauda! Kokaiin tegi noore mehe ninna veel ühe augu! Varajane kuulsusetorm röövis noore mehe elu! Basquiat – 80ndate keskse New Yorgi karjäärikunstniku portree jne. Need võimalikud ja võimatud pealkirjad on ilmselt üks põhjus, miks Basquiat’ teosed praegu nii palju maksavad. Tal on mitu teost, mis on oksjonitel ületanud maagilise 100 miljoni dollari piiri (jälle hea pealkiri).

Michael Jackson oli palju asju, aga teda tunti ka kui popikuningat. Tõepoolest, kes siis veel? Michael Jackson oli ilmselt inimene, aga veel enam oli ta kunstiteos.

Kultuurisoovitusi jagab toimetaja Ralf Sauter.

Eelmisel korral mainisin põgusalt Walter Benjamini vägevat teksti «Kunstist oma tehnilise reprodutseeritavuse ajastul» (1935). Klassikaline tekst, popkunstist üks olulisemaid.

KUNST JA POPP Kunstile, eriti kõrgemaks peetavale kunstile, on üldisemalt omane tõsidus. Isegi kui see mõne teosega alguses nii polnud, siis varsti oli. Mida rohkem teost paigutatakse, tõlgendatakse ja filterdatakse, seda rohkem tõsiduskangust sinna sisse kipub minema. Ehk võib seda nimetada kunsti suletud väljale omaseks entroopiaks.

KUNST JA POPP Kunstile, eriti kõrgemaks peetavale kunstile, on üldisemalt omane tõsidus. Isegi kui see mõne teosega alguses nii polnud, siis varsti oli. Mida rohkem teost paigutatakse, tõlgendatakse ja filterdatakse, seda rohkem tõsiduskangust sinna sisse kipub minema. Ehk võib seda nimetada kunsti suletud väljale omaseks entroopiaks.

Eesti Kunstnike Liit teatab, et lahkunud on andekas looja, metallikunstnik Marje Kerem (1944–2024).

Rulatajad on alati tundunud cool’id tüübid. Neid juba ei koti. Nagu üht õiget noort inimestki. Rulatamine on teist korda kavas kohe algavatel olümpiamängudel.

Nädalavahetuseks soovitab toimetaja Tuuli Põhjakas.

Inimese ja reaalsuse vahel on mõra, ütleksid psühhoanalüütikud. Inimese ja nüüdiskunsti vahel on mõra, ütleksid moralistid. See võib väljenduda lihtsas poekotiski, lisaksid nad.

Kunstnik ja muusik Jimmy Cautyst rääkides peaksime ilmselt võtma teemaks väljaspoolsuse. Väljaspool süsteemi on ta asunud nii muusiku kui ka kunstnikuna (anti-art öeldakse tema kunsti kohta).

Maailma kuulsaima ja (samal ajal) tundmatuima tänavakunstniku Banksy tööde näitus avati täna Telliskivis.

Maailma kuulsaima ja (samal ajal) tundmatuima tänavakunstniku Banksy tööde näitus avati täna Telliskivis.

Peaaegu kõik, mis Jaapaniga seostub, on ka kuidagi cool. Kuidagi nii on. Tee mis sa teed või roni selle olukorra eest välja kas uksest või aknast.

Peaaegu kõik, mis Jaapaniga seostub, on ka kuidagi cool. Kuidagi nii on. Tee mis sa teed või roni selle olukorra eest välja kas uksest või aknast.

Mõtlesin, et kus ma kodus päeva jooksul kõige rohkem käin, ja ilmselt on selleks õnnistatud kohaks prügikast. Võib vist öelda, et see on ühe moodsa kodu kese. Mis teeb meie kodud nii teistsuguseks, nii meeldivaks, küsis Richard Hamilton, popkunstiklassik 50ndatest. Kui see tänasesse päeva ümber tõsta, võiks ju vastata ka: eks ikka prügikast.

Mõtlesin, et kus ma kodus päeva jooksul kõige rohkem käin, ja ilmselt on selleks õnnistatud kohaks prügikast. Võib vist öelda, et see on ühe moodsa kodu kese. Mis teeb meie kodud nii teistsuguseks, nii meeldivaks, küsis Richard Hamilton, popkunstiklassik 50ndatest. Kui see tänasesse päeva ümber tõsta, võiks ju vastata ka: eks ikka prügikast.

Kas tehisaru võtab autoripositsiooni üle, asendades kõik loojad või ootab meid ees plahvatuslik tehnoloogiline hübriidajastu, kus looming ei ole kammitsetud inimvõimete piiridest? Näituse «Kaose Kogudus 101» raames leiab 12. juunil kell 18 Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis aset vestlusõhtu kunsti ja tehisaru olevikust ja tulevikust.

Popkunst seostub kapitalismiga. Kapitalism värvide ja kordustega.

Mul sõber leidis kord, et talle väga meeldib raadio Elmar. Selline alandlik raadio, tahab inimesele head, selgitas ta. Keith Haring oli USA popkunstnik, kes tahtis ka head. Tema tööd jätavad samuti mulje, et tahavad head.

Cool on omadus, mida popp väärtustab. Esimesena tulevad mul cool’iga seoses meelde Raymond Chandleri või Dashiell Hammetti detektiivid. Need, kes palju ei rääkinud ja lasid päikesevalgusel ainult ribikardina vahelt sisse vaadata.

Vaevalt jõudis «Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress» end kohalikus kunstimajas ära parkida ja uksed avada, kui juba lendas seal peale «Põleva Kaelaga Kirjak» oma performatiivsete tsirkusenumbritega, mida läbisid sümbolitena selga löödud terariistad ja publikusse sihitud tagumendid, aga ka kuldne õun ja suur süda. Näituse «Edela-Eesti anarhismi eripärad» pealkiri sai ilmekalt illustreeritud ning Pallase rikkumata noorsugu jäi kummastunult kukalt kratsima. Kunstielu kõverpeegel ongi paras tükk seedida!

Pühapäeval, 8. mail tähistab Eesti Rahva Muuseum emadepäeva tantsu ja kontserdiga. Järgmisel aastal avatavale näitusele oodatakse juba kaastöid: oma joonistuse emast, isast või perest võivad muuseumisse tuua kõik lapsed.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) juhi ning kunstiajaloolase Kai Lobjaka töö ja uurimisvaldkond viib teda põnevatest pööningutest, tagatubadest ja vanavara ladudest rahvusvaheliste disaininäituste, messide ja mainekate kollektsioonideni. Tema elu koos kunstiga on ümbritsetud rohketest ajaloolistest esemetest, mille kaudu vaadelda nii ühiskondlikke arenguid kui stiilide vahetumist, ning Lobjakas on võtnud endale ülesande seda ka teistele tutvustada.

Kõik elab siin ateljees äsja lõpetatud Kersti Kaljulaidi portreede valmimist saatnud pikka protsessi meenutades. Seinal ripub suur raamile tõmbamata eeltöö «Kompositsioonile karmiin- roosaga», selle kõrval ja põrandal on eri mõõdus ja erinevaid poose kujutavad visandid meie esimesest naispresidendist ja laual tema kingitud lillekimp. Kõik ülejäänud lõuendid on näoga seina poole pööratud, on nii olnud juba üle poole aasta.

Kolmapäeval, 14. oktoobril kell 18 on Rotermanni soolalaos toimuva tasuta loengusarja «Elav Ruum» külaline filmilavastaja Marko Raat. Loengu põhiteema on «Filmikunst ja arhitektuur».