Pühapäeval, 21. aprillil esietendub Eesti Noorsooteatri Ferdinandi saalis Renate Keerdi uuslavastus "Süüde", mis võtab luubi alla elu ja inimese.

Vabariigi aastapäeva kontsertlavastus Kunstiline juht: Jaan-Eik TulveLavastaja: Maria PetersonKunstnik: Kristjan SuitsVideokunstnik: Sander PõldsaarValguskunstnik: Priidu AdlasProdutsent: Priit MikkLaval: Anna Mazurtšak, Susanna Paabumets, Marrit Gerretz-Traksmann, Soo-Young Lee, Anna-Liisa Eller, Taavi Kerikmäe, ansambel Vox Clamantis, Tähe-Lee Liiv, Andrew Lawrence-King, Maarja Nuut, tantsuansambel Dali in Bali, Kristjan Kannukene, Rein Rannap.

Uus film"Elu ja armastus"Režissöör: Helen TakkinStsenaristid: Helen Takkin, Martin AlgusOsades: Karolin Jürise, Mait Malmsten, Loviise Kapper, Ursel Tilk jtOperaator: Alvar KõueKunstnik: Kamilla Kase ja Kirsi TaliKostüümikunstnik: Anu LensmentHelilooja: Mick PedajaEsilinastus 12. jaanuaril Solarise keskuse Apollo kinos

Esilinastus Anton Hansen Tammsaare romaani ainetel valminud mängufilm "Elu ja armastus", mis viib meid Irma ja Rudolfi armastusloo keskmesse, andes aegumatutele teemadele tänapäevase vaatepunkti. Läbi nelja peategelase näidatakse erinevat arusaama armastusest ja kuidas need arusaamad põrkuvad.

Esmaspäeval esilinastus Tallinnas Helen Takkini debüütmängufilm "Elu ja armastus".

Eestis on külas Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos I. "Plekktrummi" kümnenda hooaja avasaates oli õigeusu teoloog Tauri Tölpt, kes on ühtlasi patriarhi tõlk tema Eesti külaskäigu ajal. Tölpt kinnitas, et üks patriarhi peamiseid teemasid on vastuseis ökoloogilisele kriisile

Äsja Chris Bottiga tuuritanud maailmaklassi džässpianist Holger Marjamaa väisab sügisel kodumaad ning teeb septembris seni suurimad kontserdid Eestis. ERR-ile antud intervjuus ütles Marjamaa, et teda on alati ümbritsenud ilusad inimesed, kellega musitseerimine teenib muusikat.

Loomingulises plaanis on näha eesti animale omase sisulise sügavuse ning julge huumori põimumist uudsete tehniliste lahenduste ja pildikeelega, kirjutas Ave Taavet Teater. Muusika. Kinos.

Tartu Kunstimuuseumis on ülevaatenäitused kahe naiskunstniku loomingust. Ühine joon praegu Soomes elava Ludmilla Siimu ja baltisaksa vähetuntud maalikunstniku Lilly Waltheri eluloos on pagendusaastad.

Reedel avatakse Tallinna Linnagaleriis New Yorgis elava tuntud vene kunstniku Yevgeniy Fiksi esimene isikunäitus Eestis "Pas de trois".

Linna kogemine tema tänavail jalutamise teel aitab tekitada nõrku sidemeid – see avab võimaluse õnnelikeks juhukohtumisteks meie sotsiaalsete võrgustike niisuguste liikmetega, keda me väga tihti ei näe. Veel enam, jalutuskäik mööda tänavat, mis kubiseb mitmesugustest teenustest ja inimestest, tekitab ka "latentseid" sidemeid, nagu neid võiks nimetada – sotsiaalseid sidemeid, mida eelnevalt ei eksisteerinud, aga mis võivad tärgata juhuslikest kohtumistest, ettekavatsemata vestlustest või lihtsalt silmsidemest, kirjutab Andres Ševtšuk Vikerkaares.

Värske kodumaine Helen Takkini mängufilm «Elu ja armastus» tõusis kohe esilinastusnädalal Eesti filmilevi edetabeli tippu. Testi filmiteemalise viktoriiniga, kui palju sul Anton Hansen Tammsaare raamatu põhjal tehtud filmist meeles on.

Soovitab Postimehe Nädala peatoimetaja Heili Sibrits.

Helen Takkini täispikk mängufilmidebüüt «Elu ja armastus» rikastab põnevalt Tammsaare algupärast romaani, pakub arvestatavat konkurentsi Tanel Toomi suurfilmile «Tõde ja õigus» ning suudab täita ka ühe praegu laiutava tühimiku Eesti filmis. See on psühholoogiline armastuslugu, mis kuulab tundlikult ära abielusuhte kummagi poole ning asetab selle suhte oskuslikult ajaloolisse konteksti.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas näitleja Mait Malmsten, kes mängib ühe abielu meespoolt Rudolfit uues Tammsaare ekraniseeringus «Elu ja armastus». Esilinastuse järgsel päeval stuudiosse tulnud Malmsteniga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Täna esilinastus A. H. Tammsaare romaani ainetel valminud mängufilm «Elu ja armastus». Vaata videost, mida kultuuritoimetuse juht Hendrik Alla filmist arvas.

Keegi ei saa keelata elavat klassikut, kui ta tahab ooperiteatris maailma lahedaima sümfooniaorkestri saatel oma estraadilikumaid laule laulda.

Kumu näitusel «Läbi su silmaterade musta kuru» on vaatluse all kümne naisgraafiku teosed aastaist 1960–1980. Tegu ei ole mitte ülevaate-, vaid sissevaatenäitusega. Kuraatorid on omavahelisse dialoogi asetanud Concordia Klari, Silvi Liiva, Aili Vindi, Naima Neidre, Marje Üksise, Marju Mutsu, Kaisa Puustaki, Marje Taska, Vive Tolli ja Mare Vindi varajase loomingu.

Tauno Vahter on autor, kelle kohta sai kaks aastat tagasi siinsamas veergudel tema Alveri debüüdipreemiale nomineeritud jutukogu arvustuses kergelt parastaval toonil kirjutatud, et kauaaegse kirjastaja ning kriitikuna peaks ta väga hästi teadma, et kirjanik pole mitte aunimetus või kutsumus, vaid diagnoos; ning et tema enesega on nüüd juhtunud mõtteliselt seesama, mis teatud tüüpi kinnistes raviasutustes aeg-ajalt ikka juhtub: arst kolib vaikselt (ent enamasti pöördumatult) üle patsientide poolele.

Sõjad ja põgenemine võõrvägede eest tõid XX sajandil Euroopas kaasa koletuid inimlikke tragöödiaid, pöördelisi elu- ning kultuurimuutusi, mille teadvu