Elisa avas tänavu esimeses kvartalis esimesed Nokia riistvaral töötavad mobiilsidetugijaamad, mis juba peagi saavad 5G toe. Kokku lisas ettevõte mobiilsidevõrku 16 uut tugijaama ja üle 100 täiendava 4G sageduskihi. Valguskaablivõrguga ühendas ettevõte kokku 4100 majapidamist ning lisaks laiendas partnervõrkude toel kiire interneti pakkumist veel 1345 koduni. Kliendikeskse ettevõttena soovib Elisa tuua oma klientideni alati parima […]
Eesti jalgpalli Premium liiga 11. vooru kohtumises alistas FC Kuressaare kodus Tallinna JK Legioni 1:0. Mängu ainsa värava lõi 64. minutil Märten Pajunurm.
Pealinnas ei saa saanud eelmisel aastal kõige rohkem palka linnapea, vaid preemiatega koos teenisid kõige rohkem linnakantsler Kairi Vaher ja linnasekretär Priit Lello. Nende palk ulatus peaaegu 7000 euroni kuus.
Lavastaja ja autor Kersti Heinloo tahab ümberringi möllavate kriiside kiuste pakkuda väikesele vaatajale sooja ja helget teatrikogemust. Näitleja Laula Kukk rääkis, mida Heinloo uus etendus "Eveline ja mina" vaatajatele pakub.
Ekspress Grupi 2022. aasta esimese kvartali müügitulu ulatus 13,4 miljoni euroni, kasvades aastaga 22 protsenti. Samal ajal teeniti sesoonsusest tingituna kahjumit, selgub ettevõtte kvartali vahearuandest.
Helsingis noteeritud toiduainetootja Raisio teatas, et on müünud oma äri Venemaal kohalikule ettevõttele ja kaubamärgi kasutamise õiguse sel turul Eestis registreeritud osaühingule.
Silvano ei maksa taas kord dividendi. Silvano Fashion Groupi juhatus on teinud aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku dividendi mitte maksta ning 2021. aastal teenitud kasum kanda edasi jaotamata kasumisse. Investeerimine, Tallinna Börs, Börs, Aktsia, Dividend, SILVANO FASHION GROUP AS.
Rapla Avis Utilitas alistas korvpalli meistriliiga veerandfinaali teises mängus kodus Pärnu Sadama 80:67 (29:7, 18:26, 9:22, 24:12) ja viigistas seeria üks-ühele.
Riigi eesmärgiks praeguses turumajandusfaasis ja isegi nii kõrge inflatsiooni juures peab olema vähemalt mõneprotsendilise majanduskasvu saavutamine ja võimalikult kõrge tööhõive, kirjutab Toomas Peterson.
Igas eluvaldkonnas vaadatakse aeg-ajalt kehtestatud kokkulepped või reeglid kriitilise pilguga üle ning neid ajakohastatakse. Nii ka keelega – me vajame normingute ülevaatamist selleks, et eesti kirjakeel oleks paindlik ja mugav töövahend, mitte aga veskikivi kaelas, kirjutab Liina Lindström.
