Tallinna FC Flora poolkaitsja Oliver Nikola Cekredzi (18) on kireva taustaga noormees: tema ema on eestlanna ja isa makedoonlane, ent kogu senise elu on ta veetnud hoopis Rootsis. Uurime lähemalt, mis masti mehega on tegemist.

Julia Augi uuslavastus „#ярусский/#maolenvenelane“ on dokumentaalteater, mis uurib kaasaega. On aus, julge ja asjakohane. Kui küsin, mis peamise järelduse ta ise tegi seda lavastust tehes, ütleb Julia Aug: „Mitte keegi ei integreeri kedagi, kui inimene ise ei taha integreeruda.“

Kas inimesel on õigus talle arusaamatus bürokraatlikus kantseliidis kirjutatud tekst autorile/institutsioonile tagasi saata ja tõlget nõuda, soovis teada Maaleht.

Kirjakeelt saab riigi toel hallata väga kaua, kinnitab Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat, Tallinna Ülikooli rakenduslingvistika professor Krista Kerge.

Rein Taagepera Kõne Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel New Yorgis, 24. veebruaril 2018.

Jaanus Johanson on küll Riias sündinud ja koolis käinud, mängib juba mitukümmend aastat Valmiera teatris, kuid peab end siiski eesti meheks.

Toms Švansi (30) karjääri ja koduklubisid vaadates torkab silma, et suisa refräänina käib sealt läbi Pärnu Võrkpalliklubi. Põhjust ei tule muidugi kaugelt otsida – ta leidis seitse aastat tagasi Eesti suvepealinnast armastuse ja elab koos perega siinmail.

Oma esimese sooloalbumi välja andnud boipepperoni ehk Frederik Mustonen rääkis ERR-i kultuuriportaalile antud intervjuus, et tahab teha intelligentsemas võtmes tantsumuusikat, mis kannaks endas ka mõtet.

Nihilist.FM avaldab Kaur Kenderi suletud protsessi materjalid. Tunnistajapingis on Jaanus Adamson. Transkriptsioon toimetamata.

Läti Ülikooli liivi instituut on koostöös Unesco Läti rahvusliku komisjoni ja Läti rahvusliku kultuurikeskusega kuulutanud selle aasta liivi pärandi aast

Daniil Logovoi näitus „Alalisvool kui armu allikas“ tARTu galeriis kuni 26. III. tARTu kunstipoe galerii on jälle muundunud: mullusügisese Kiwa näitus

Tänavusel kirjandusfestivalil „HeadRead“ astus üles ka Maroko juurtega prantsuse kirjanik Leïla Slimani. Tema romaan „Hällilaul“ pälvis 2016. aasta

Värske Wiedemanni auhinnaga pärjatu ehk Krista Kerge on alati ajaga sammu pidanud. Seetõttu pärin alustuseks temalt Eesti keele-elus kõige uuema leiduse, s

Rakvere teatri suvelavastusena esietendub 16. juunil Rakveres Pikk tänav 26 hoovis eesti algupärand „Maailma otsas“. Andrus Kiviräha romaani on drama

Uue kooliaasta märksõnadeks on õpetajate puudus, Ukraina lapsed ja üleminek eestikeelsele haridusele. Kuidas me selle kõigega hakkama saame, sellest räägime Postimehe otsesaates Narva riigigümnaasiumi juhi Irene Käosaarega.

Tallinna Ülikooli professor Krista Kerge kirjutab Sirbis, et ka uussaabujate haridusele tuleb mõelda.

Eesti perenimede käänamisega saab nalja küll, nii meelega kui ka kogemata. Neile, kes tahavad seda õigesti teha, sealhulgas ametnikele ja ka ajakirjanikele, võib see aga olla kenake peavalu, kirjutab Postimehe keeletoimetaja Maris Jõks.

RusDelfi ajakirjanik Alina Zahharova vestles teisipäeval Eesti presidendiks valitud Alar Karisega ja esitas talle mitu venekeelsele kogukonnale olulist küsimust.

Tallinna ülikooli doktorant Kateryn Rannu leiab, et hea suhtlemisoskusega ja julged lapsed tulevad lasteaiaealisena oma emakeelele lisaks ka võõrkeelt õppides toime, kuid mitte kõigile ei ole selline olukord jõukohane.

Koos 8220 teise õpilasega sooritas täna emakeele riigieksamit ka Miss Raplamaa 2013, Epp-Leen Kalda, kelle näol ei ole tegemist ainult ääretult kauni, vaid ka targa neiuga, kes kooli tõenäoliselt kuldmedaliga lõpetab. "Selle nimel on tööd tehtud küll, kuid kindlast medalist võib rääkida ikka alles siis, kui see päriselt käes on," jääb neiu ise tagasihoidlikuks.

Nõnda halvustavalt on lapsepõlvest meeles eestlaste ütlemine vene keelt rääkiva lapse suhtes. Ja üsna selge, et seesugune ilkumine näitab ütleja väiksust.

Tänavusele uudis(digi)sõnade korjele Sõnaus pakutud neljast tuhandest sõnast jäi sõelale poolsada, mille seast saab igaüks oma lemmikud välja valida ja nende poolt Facebooki lehel 8. detsembrini hääletada. Küsisime saarlastelt, millised on nende arvates seekordse sõnakorje finaali kõige vahvamad sõnad.

Võõrkeel selgeks juba lasteaias?

Ära kahetse tundmatus kohas vette hüppamist!

Tormise 90. sünniaastapäeval on Tartu lauluväljak tema heliloominguga täidetud. Kõlab palju tuttavat ja juba armsat muusikat, ent nostalgiast põnevamgi on ehk võimalus kohtuda vähemtuntud lugudega, kus ta käsitleb ühiskondlikult tundlikke teemasid.

“Vaat see on tõesti kaunis pilt,” õhkab meie ajastu üheks põnevamaks dirigendiks nimetatud Paavo Järvi (50) Tallinna lahe kaldal päikeseloojangut vaadates. Ta on jälle Eestis käimas, sest toob igal suvel oma tütred Lea (9) ja Ingridi (6) kuuks ajaks siia eesti keelt praktiseerima.

Rahvas on ärgas märkama, kuidas kusagil räägitakse, ja ammu harjunud, et eri paigus kõneldakse isemoodi. Varblas näiteks teatakse, et igas maa kantis oo oma murrakas, ja Hallistes, et egän talun esi taar, egän vallan esi kõne. Kõige etem on ikkagi oma kandi keel.

Kui mul laps sündis ja ma talle lasteaeda valima hakkasin, ei tekkinud mul korrakski kahtlust, et see saab olema just nimelt Kohtla-Järve Rukkilille lasteaed ja sealne eesti rühm. Esiteks on see meie kodule lähedal ning teiseks, nagu lasteaia kodulehel kirjaski, on tegemist tuntud ja tunnustatud, omanäolise, lapsesõbraliku keskkonna ning hea mainega lasteaiaga.

Spordireporter, kellest sai emakeeleõpetaja

Täiskasvanud puu ei pruugi ümber istutades juurduda

Ei pea olema teadlane, et avada riigikantselei koduleht ning näha, et asutuse 107 töötajast ei ole ükski vene nimega.